KKK

Laps ja koer

Koer ei ole inimene ja sageli ei mõista ta meie maailma. Ta elab oma reeglite järgi ning loomaomaniku ülesandeks on jälgida, et looma reeglid ei läheks konflikti inimeste omadega.

Kui koer ründab last, saab kannatada just väike inimene. Hiljem valavad nii lapsevanemad kui liiga sageli ka loomaomanikud oma ehmatuse ja viha välja koera peale, kes tegelikult käitus nagu koer.

Sageli ei mõisteta, et koer ei ründa niisama (kuigi ka koerte hulgas on nn. vaimuhaigeid), tal on selleks alati põhjus ning inimeste ülesandeks on selle põhjuse tekkimist vältida. Rünnaku ennetamine on alati lihtsam kui tagajärgede ravimine.

• Koerad ei ole lastega kokku puutunud ega õppinud nendega suhtlema.
• Lapsed ei ole koertega kokku puutunud ega õppinud nendega suhtlema.
• Koerad kardavad lapsi kui kummaliselt käituvaid inimesi.
• Koerad kaistsevad end ja oma territooriumit võõraste "sissetungijate" eest.
• Lapsed "ründavad" koeri.
• Lapsed käituvad koera jaoks saakloomana.

Paljud probleemid lahenevad kui kutsikat sotsialiseerides tutvustatakse talle ka väikeseid inimesi. Kindlasti peavad kutsika ja lapse kohtumised toimuma täiskasvanute kontrolli all. Kutsikale tuleb õpetada, et laps ei tee talle liiga, lapse juuresolek on tore ning hea ja rahuliku käitumise eest premeeritakse. Kui kutsikale on õpetatud mõni käsklus (istu) võiksid suuremad lapsed talle käsku anda ning selle eest premeerida. See näitab kutsikale, et ka väike inimene on inimene ja ka tema käsku täites järgneb midagi positiivset. Samas käitub laps tema jaoks ettearvatavalt.

Lastele tuleb selgitada, et kutsikas ei ole mänguasi. Koer on elusolend nagu ka inimene ning teda tuleb respekteerida. Koera juuresolekul ei joosta, koeral on oma asjad, mida ei tohi puutuda, koerale ei tohi teha haiget. Ei maksa lasta lapsel koera turjalt ega pea pealt paitada, laps ei tohi koera kallistada ega tema peale ronida. Kui mõlemad osapooled oskavad teise juuresolekul rahulikult ja kindlalt käituda ning teineteist respekteerida on paljud probleemid juba ennetatud.

Sageli koerad kardavad lapsi just seetõttu, et ei ole nendega varem kokku puutunud. Lapsed ei käitu nagu täiskasvanud ja seetõttu muutuvad koerad ebakindlaks.
Vanemate ja koeraomaniku närvilisus ainult süvendavad koera muret. Ühel hetkel võib koer rünnata last, kes läheb teda paitama või katsub koerale kuuluvaid asju. Koer üritab ennast kaitsta ning kasutab selleks temale omast viisi. Mitte mingil juhul ei tohi lasta lapsel koera jälitada ega enda tähelepanu koerale peale sundida. Kui koer käitub rahutult on omanikul sageli targem ta rihma otsa võtta või teise tuppa ära viia. Sellisel juhul tuleb last kindlasti keelata koerale lähenemast või teise tuppa järgnemast. Kuni koer rahuneb võib lapsele seletada, miks kutsuga nii tehti ning neid siis rahulikult teineteisele tutvustada.

Probleemis on alati kaks osapoolt. Ka kõige rahulikum koer võib end kaitsta lapse "rünnaku" eest. Lapsed tahavad koertele pai teha, kuid ei arvesta enda jõudu. Väikesed lapsed võivad koeri karvast või kõrvadest sikutada ning põhjustada otsest valu. Paljud koerad ei talu kallistamist. Sageli näksavad koerad lapsi näost ning seda on seostatud koertele kõrva puhumise või hingamisega – laps annab koerale lihtsalt musi või teeb kalli.

Domineerivamad koerad ei talu kui laps teadmatusest tahab nende üle "võimu saavutada". Selliseks käitumiseks on pea pealt või turjalt paitamine, koera kohale kummardumine, oma näo anek koera pea või kaela lähedale.

Paljudel koertel on tugev omandiinstinkt. Igal koeral on oma territoorium, oma kari (inimesed, teised loomad) ja esemed, mida ta peab endale kuuluvateks. Mõni koer kaitseb "talle kuuluvat" rohkem, mõni vähem. Kindlasti tuleb vältida olukorda kui laps läheb katsuma koera asju, satub koera territooriumile või "ründab" koera karja. Sageli on mõistlikum vältida lapse tulekut tugeva omanditunnetusega koera territooriumile. Kindlasti tuleks ära panna kõik koera asjad ning jälgida nii lapse kui koera käitumist.

Liiga palju õnnetusi juhtub vanemate ja koeraomanike rumalusest.
Lapsed viiakse vaatama kutsikaid, keda ema kaitseb. Lastel lubatakse joosta koerte läheduses ning koerad peavad neid saakloomadeks. Lapsed lähevad koera toitu ära võtma (ka toitu, mida koer peab enda omaks – grillpeol maha kukkunud lihatükk). Lastega varem mitte kohtunud koerad pannakse uude olukorda, kus nad ei oska käituda. Koeraomanik omistab oma koerale oskuseid või iseloomuomadusi, mida tal ei ole. Jne

Kui on väiksemgi kahtlus, et koer võib last rünnata on alati targem lapse ja koera kokku saamist üldse vältida. Alati on võimalus koer ära viia või last täiskasvanute juures ja koerast eemal hoida. Enne koeraga peresse külla minekut või koeraomaniku külla kutsumist tuleks eelnevalt kindlasti arutada, mis on kellele lubatud ja kuidas tekkida võivaid probleeme ennetada.

Rebane
www.koertekoda.ee